KUPURAVI

Kupupanek on üks raviviisidest, mis on pidanud vastu sajanditekatsumusele. Keskajast, vahest veelgi varasemast ajast pärit ravimeetodit kombineeriti tol ajal aadrilaskmise ja kaanide panekuga. Eestis kasutati vanadel aegadel kuppude panekul sarvi, sest see oli kõige käepärasem vahend.

Kuppude panemine on idamaade, Tiibeti, vana Rootsi ja Euroopa meetod rahva ravitsemises. Hiinas ja Tiibetis kasutati kuputeraapiat (Tiibetis Me Bum) juba 2000 a. eKr. Rootsis hakkati kuppe kasutama 19.sajandi algusest kõikvõimalike haiguste raviks. Eesti rahvameditsiiniski on olnud kupud alati omal kohal. Kuputeraapias kasutatakse erinevast materjalist (klaas, kumm, silikoon, vask) valmistatud ja erineva suurusega kuppe. Vanasti kasutati Tiibetis peamiselt vasest kuppe vase omaduse tõttu imada ja välja tõmmata negatiivset energiat.

Kupuravi eripäraks on kuppude abil tekitatav vaakum, mis saavutatakse kuppe kehapinnale asetades, kas kuumuse või spetsiaalse pumba abil. Vaakum imeb endasse hulgaliselt pehmeid kudesid, lihaseid ja nahka nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Kuppusid jaotatakse märgadeks ja kuivadeks kuppudeks. “Märja” kupu puhul pannakse kupp nahale 5-10 minutiks, eemaldatakse, tehakse enne kupu uuesti nahale asetamist nahale tilluke haav, millest kupu sisse valgub väike kogus verd. Selle meetodiga eemaldatakse kehast kahjulikke aineid ja toksiine. Kupud jäävad nahale 15–20 minutiks.

Kuputeraapia vähendab lihaspingeid ja valusid, soodustab vere ja energia liikumist kanalites, parandab ainevahetusprotsesse, siseorganite tööd ja verevarustust, soodustab toksiinide ja jääkainete eemaldumist, parandab hormonaalset tasakaalu, tõstab immuunsüsteemi võimekust antud piirkonnas, puhastab poore ja nahka, tõstab naha regeneratsioonivõimet, parandab naha funktsionaalset aktiivsust ning eemaldab väliseid haigusetekitajaid. Hästi aitab külmetus- ja hingamisteede haiguste puhul.

Kupuravi puhul tuleb arvestada, et nahale võivad jääda verevalumeid, mis kaovad nahalt 3-7 päevaga. Ravi on soovitav teha kuurina ning järgmise seansi võib teha kui verevalumid on kadunud või on tõmbunud kollakaks ehk on kohe kadumas. Lokaalse probleemi puhul jääb verevalumeid harvem, kui aga teha teraapiat sügavamalt näiteks siseorganitele või lihastele , siis on verevalumite teke tõenäolisem.

Pärast ravi võib tunda kuuma või külmatunnet. Hea on võtta ülejäänud päev rahulikumas tempos, olla soojas, kindlasti ei ole hea minna järgnevalt õue, tegeleda raske füüsilise tööga või treeninguga. Verekupust jäävad tillukesed haavad, mis paranevad mõne nädalaga. Tavaliseset kogusest 2 x rohkem vett või lahjat taometeed tuleks juua paari päeva vältel. Oht on pearingluseks ja äkilisteks väsimushoogudeks. Puhata tuleks vähemalt 2 tundi. Järelmõju on tavaliselt suurem peale esimest seanssi.