Talvine pööripäev kipub tihti kogu jõulumöllu vahele ära kaduma, kuigi tegelikult on see palju erilisem ja olulisem päev. Võiks isegi öelda üks aasta olulisematest päevadest.
Jõulud algavad pööripäevaga, kas Jõulukuu 21. või 22. kuupäeval, ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega (aastaringi). Muistsest ajast juba on talvist pööripäeva peetud looduse loomulikuks osaks. See on aasta kõige pikem öö ja kõige lühem päev. Päikeseaasta lõpupäev. Päike on kõige madalamal ja magab oma pesas kolm päeva. See on kurjade jõudude peletamise aeg, mil tuleks kindlustada uus jõud valgusele ja päikesele. Koju on käimas ka omakeste hinged. See on aeg kui kaob piir maailmade vahel. Sel ajal on hea teha maagilisi toiminguid, rituaale, soovida soove uueks aastaringiks, mõelda mõtteid. Muistsest ajast on olnud tava teha sel ajal väetuld, lõkkeid, läita tõrvikuid, kaunistada oma elupaiku, hoida valgust, anda päikesele uut jõudu, et ikka loodus uuesti tärkaks ja pimedus ei jääks kestma. Igihaljad oksad on olnud elu sümboliks läbi aegade, tuppa vaasi piisab ka peotäiest pohla-, kuuse-, männi-, kadakaoksast vm igihaljast, et hoida eluenergiat. Kõik kolm päeva võiksid kodudes põleda küünlad, jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Võimalusel võiks käia hiies või mõnes muus pühapaigas. Ikka austuse ja heade mõtetega.
Talvine pööripäev (21.12) langeb tihti kokku ka Toomapäevaga. Toomapäeval küüriti puhtaks ka saun ja kerisekivid ning puhastati kogu majapidamist. Oluline on mustusest ja laiskusest lahtisaamine. Hea on teha suur jõulueelne suurkoristus kuna pühade ajal tööd ei tehtud. Põrandat ei tohi üldse pühkida pühade ajal. Kuna tööd on keelatud, siis on hea aeg olla koos lähedastega, juttu vesta, laulda ja mängida.
Rituaalne on ka selle aja söömaaeg. Laud olgu rikkalik, et kindlustada toidu ja külluse jätkumist ka järgmiseks aastaks ja et endal jätkuks ka väge ja jõudu. Toit ja jook peavad laual olema terve jõuluaja, süüa tuleb 7, 9 või 12 korda. Kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda üles võtta.
Majapidamise ja pererahva kaitsmiseks tehakse mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabitakse pisut hõbedat, suitsutatakse kadakat või salveid või raputatakse soola. Ohutised on samuti kõikvõimalikud õlgedest ja okstest valmistatud krässid, tähed ja ristid. Need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu ja pühade lõppedes tuleb nad põletada.
24. õhtul enne pimedat tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehakse riste. Aitab seegi kui peremees hoonete ümber kõndides teeb ringi.
24. jõulukuu päev on vana aasta õhtu ja heaks tavaks on ennast puhtaks küürida. Traditsiooniliselt jõuluõhtul oldi kodused. Head uut aastaringi sooviti jõulukuu 25.-ndal päeval. Õnne tõi see kui seda tegi esimesena meessoo esindaja. Siis valati ka õnne ja ennustati.
Uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest hoidmiseks on hea pesta silmi kausis veega, mille põhja on pandud nuga ja hõbedat. Peremehest alates pesevad kõik seal nägu.
Need kolm päeva on hea aeg mõelda möödunule ja tulevasele. On hea aeg jätta soovimatud asjad minevikku, kirjutades neid paberitükile ja tulle visates. Siinkohal ära unusta tänada väikse ohvrianniga (tükk leiba või muud toidupoolist oma laualt). On hea aeg teha plaane tulevikuks, mõelda ette.
Pööripäeval toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene sel ajal teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal.
Tee Sinagi sel korral midagi teisiti, erinevalt tänapäeva suhteliselt kommertslikuks saanud jõulupühadest. Näiteks proovi olla need päevad elektrita nii nagu meie esivanemad vanasti. Võta ette väike matk loodusesse ja pea meeles oma lähikondlasi.
Minu kokkukogutud pööriaja kombed ja tavad on varasemalt ilmunud täismahus Põlistarkuste ja Rahvaravi kooli kodulehel Pööripäev ja jõulud – maarahva aastavahetuspühad – Tarkustekool
